Mina, Keila JK noormängija lapsevanemana, ...
Treeningud ja varustus
• ... julgustan laste iseseisvust, seega lasen neil ise pakkida oma spordikoti kokku ja hoolitseda selle eest, et kõik vajalik varustus oleks olemas (usaldage, kuid kontrollige ☺). Näiteks kaitsmed ja joogipudel. Külma ilma korral kindlasti müts ja kindad.
• ... mõistan, et ka minu vastutusele jääb see, et minu laps osaleks regulaarselt treeningutel. Nooremate gruppide lapse puhul teavitan ise treenerit lapse treeningult või mängult puudumise põhjustest vähemalt kaks tundi (2h) enne treeningu või mängu algust Sportlyzeri, telefoni või SMS-i teel.
• … kui mul on muresid või probleeme minu lapse jalgpallitreeningutel osalemisega või õigeaegselt treeningule jõudmisega (transport, varustus, treeningajad jne), siis pöördun selle lahendamiseks treenerite või klubi töötajate poole.
Mängude ja võistluste eetika
• ... toetan nii palju kui võimalik oma lapse võistkonna mänge, kuid jätan võistkonna taktika ja muud otsused treenerite kanda. Väldin väljaku kõrvalt mänguliste nõuannete andmist oma lapsele – selleks on olemas treener(id).
• ... viibin nii võistlusmängudel kui ka treeningutel treeneri poolt määratud piirkonnas või tribüünil
•... hoidun treeneriga kontakti loomisest vahetult enne treeningut (min 15 min) ning selle ajal, sest teadvustan endale, et see pärsib treeneri keskendumist enda tööle ning selle läbi ka minu lapse arendamist.
• ... rõhutan lapsele seda, et sisemine motivatsioon on peamine - mängimine iseenda arengu ja heaolu jaoks on olulisem kui mängida vanemate ja/või treeneri jaoks. Samuti rõhutan seda, et spordist saadav rõõm ja nauding on kõige tähtsam. Hoian ise meeles, et lapsed peaksid tahtma tegeleda spordiga naudingu saamise tõttu, mitte ainult kellegi teise rõõmuks.
• ... julgustan ja õpetan oma last mängima vastavalt ausa mängu reeglitele (http://jalgpall.ee/ejl/aus-mang) ning jään ise samuti viisakaks kohtunike, treenerite, vastasvõistkonna ja teiste pealtvaatajate suhtes olenemata nende soost, rassist, usulistest veendumustest või muudest tunnustest lähtuvalt.
• ... väärtustan oma lapse psühholoogilist ja füüsilist heaolu iseenda soovi ees võita. • ... mõistan, et minu lapse võimed on võistlusolukorras mitmekesisema surve all, mistõttu parim on minul teda lihtsalt võimalikult palju toetada ja julgustada.
• ... hoidun oma lapse ja teiste laste tehtud eksimuste või kogu meeskonna tulemuse naeruvääristamisest ja/või halvustamisest. • ... aplodeerin mängu lõppedes nii oma võistkonna kui ka vastasmängijate poolt, sest olenemata resultaadist on üldine mängust osavõtt ka tähtis.
• ... keskendun tagasivaatavalt oma lapse pingutusele ja arengule, mitte mängu resultaadile (ehk mitte sellele kas mäng võideti või kaotati) – areng ja õppimine on tähtsamad kui mängu tulemus. Sellest tulenevalt küsin pigem “Kuidas sa täna hakkama said?“ või „Mida sa täna õppisid?“ ning mitte “Kas te võitsite või kaotasite?“ või „Kui palju sa väravaid lõid?“
• ... õpetan ja suunan oma last mõtlema, et nii pingutus, areng kui ka meeskonnatöö on tähtsamad kui tulemus ise ehk igast mängust on midagi õppida, et järgmine kord sooritus parem oleks.... aitan oma lapsel mõista väärtuslikke õppetunde, mida spordist osavõtmine pakub.
• … kui olen klubi toetamas, siis üritan leida midagi klubi värvides ja esitlen seda auväärselt.
• ... vastutan iseenda ja oma külaliste käitumise eest erinevatel noortespordi mängudel ja võistlustel ning arvestan, et nende soovituste rikkumine võib kaasa tuua minu ja minu külaliste eemaldamise väljakult ning selle piirkonnast.
Klubi eetika
• ... hoian meeles, et noorte jalgpall on eelkõige lastele, mitte täiskasvanutele. Noortespordis osalemine on privileeg, mitte õigus.
• ... toetan ja julgustan klubi ja klubi treenereid, kui nad tegelevad minu lapse arendamisega.
• ... hoidun sekkumast klubi sportliku poole arendamise metoodikasse, sest sellega tegelevad oma valdkonna spetsialistid.
• ... eeldan klubilt teadlikku ja vastustusrikast lähenemist minu lapse arengusse – turvaline ja tervislik keskkond, mitmekülgsed treeningud, korrektne treeningvarustus, hooldatud väljak ja abipersonali tugi.
• ... ootan, et minu lapse treener on oma kohustustes järjekindel, pühendunud ning järgib Keila JK treenerite käitumiskoodeksit
• ... mõistan, et olen oma käitumisega eeskujuks lastele ning teistele lapsevanematele ja pealtvaatajatele.
• ... täidan erinevaid klubipoolseid tagasiside küsimustikke ning ankeete, et klubi saaks minult ja teistelt lastevanematelt vajalikku tagasisidet klubi arendamiseks.
• ... püüan pakkuda abi oma lapse noortevõistkonna abistamisel, kui treeneril on abi vaja või ta ise seda küsib – turniiride organiseerimised (ööbimised, piletid jms), transport ja vajadusel filmimised.
• ... õpin tundma klubi töötajaid. Vajadusel küsin abi või annan muredest ja probleemidest teada klubi töötajatele (klubi arenguks on vajalik nii positiivne, kui ka negatiivne tagasiside). Teil, kui lastevanematel, on väga tähtis roll noorte arendamisel ja te olete väga oluliseks koostööpartneriks klubile, et üheskoos noortesporti arendada.
NOORMÄNGIJALT LASTEVANEMATELE JA TREENERITELE:
Kallis lapsevanem / treener, palun:
• Ära süüdista mind, kui ma asju valesti teen või eksin milleski.
• Mulle meeldib jalgpalli mängida – niisiis anna mulle võimalus seda teha ja nautida.
• Luba mul vigu teha nii, et ma ei tunneks ennast rumalana.
• Ära oota, et ma teeksin kohe esimesel korral asju õigesti, kuid kiida mind üritamise eest.
• Ära tee mind maha, kui ma midagi küsin – Sinu vastus võib mul aidata õppida.
• Ära oota, et ma teen kohe mängus neid asju õigesti, mida me just õppisime – võibolla ei ole ma veel selleks valmis.
• Proovi teisi võimalusi minu juhendamiseks, kui tundub, et mul on raskusi õppimisega – ma olen tahteline ja võimeline õppima, kui leiame üheskoos õiged võimalused.
• Vaata mind, kui ma Sinuga räägin – see annab mulle vastuse, et Sa kuulad, mida ma räägin.
• Pea meeles, et ma olen laps, mitte väike täiskasvanu – vahel ma ei mõista, mida Sa öelda tahad. Palun lihtsalt selgita nii, et ma aru saaksin.
Treeningud ja varustus
• ... julgustan laste iseseisvust, seega lasen neil ise pakkida oma spordikoti kokku ja hoolitseda selle eest, et kõik vajalik varustus oleks olemas (usaldage, kuid kontrollige ☺). Näiteks kaitsmed ja joogipudel. Külma ilma korral kindlasti müts ja kindad.
• ... mõistan, et ka minu vastutusele jääb see, et minu laps osaleks regulaarselt treeningutel. Nooremate gruppide lapse puhul teavitan ise treenerit lapse treeningult või mängult puudumise põhjustest vähemalt kaks tundi (2h) enne treeningu või mängu algust Sportlyzeri, telefoni või SMS-i teel.
• … kui mul on muresid või probleeme minu lapse jalgpallitreeningutel osalemisega või õigeaegselt treeningule jõudmisega (transport, varustus, treeningajad jne), siis pöördun selle lahendamiseks treenerite või klubi töötajate poole.
Mängude ja võistluste eetika
• ... toetan nii palju kui võimalik oma lapse võistkonna mänge, kuid jätan võistkonna taktika ja muud otsused treenerite kanda. Väldin väljaku kõrvalt mänguliste nõuannete andmist oma lapsele – selleks on olemas treener(id).
• ... viibin nii võistlusmängudel kui ka treeningutel treeneri poolt määratud piirkonnas või tribüünil
•... hoidun treeneriga kontakti loomisest vahetult enne treeningut (min 15 min) ning selle ajal, sest teadvustan endale, et see pärsib treeneri keskendumist enda tööle ning selle läbi ka minu lapse arendamist.
• ... rõhutan lapsele seda, et sisemine motivatsioon on peamine - mängimine iseenda arengu ja heaolu jaoks on olulisem kui mängida vanemate ja/või treeneri jaoks. Samuti rõhutan seda, et spordist saadav rõõm ja nauding on kõige tähtsam. Hoian ise meeles, et lapsed peaksid tahtma tegeleda spordiga naudingu saamise tõttu, mitte ainult kellegi teise rõõmuks.
• ... julgustan ja õpetan oma last mängima vastavalt ausa mängu reeglitele (http://jalgpall.ee/ejl/aus-mang) ning jään ise samuti viisakaks kohtunike, treenerite, vastasvõistkonna ja teiste pealtvaatajate suhtes olenemata nende soost, rassist, usulistest veendumustest või muudest tunnustest lähtuvalt.
• ... väärtustan oma lapse psühholoogilist ja füüsilist heaolu iseenda soovi ees võita. • ... mõistan, et minu lapse võimed on võistlusolukorras mitmekesisema surve all, mistõttu parim on minul teda lihtsalt võimalikult palju toetada ja julgustada.
• ... hoidun oma lapse ja teiste laste tehtud eksimuste või kogu meeskonna tulemuse naeruvääristamisest ja/või halvustamisest. • ... aplodeerin mängu lõppedes nii oma võistkonna kui ka vastasmängijate poolt, sest olenemata resultaadist on üldine mängust osavõtt ka tähtis.
• ... keskendun tagasivaatavalt oma lapse pingutusele ja arengule, mitte mängu resultaadile (ehk mitte sellele kas mäng võideti või kaotati) – areng ja õppimine on tähtsamad kui mängu tulemus. Sellest tulenevalt küsin pigem “Kuidas sa täna hakkama said?“ või „Mida sa täna õppisid?“ ning mitte “Kas te võitsite või kaotasite?“ või „Kui palju sa väravaid lõid?“
• ... õpetan ja suunan oma last mõtlema, et nii pingutus, areng kui ka meeskonnatöö on tähtsamad kui tulemus ise ehk igast mängust on midagi õppida, et järgmine kord sooritus parem oleks.... aitan oma lapsel mõista väärtuslikke õppetunde, mida spordist osavõtmine pakub.
• … kui olen klubi toetamas, siis üritan leida midagi klubi värvides ja esitlen seda auväärselt.
• ... vastutan iseenda ja oma külaliste käitumise eest erinevatel noortespordi mängudel ja võistlustel ning arvestan, et nende soovituste rikkumine võib kaasa tuua minu ja minu külaliste eemaldamise väljakult ning selle piirkonnast.
Klubi eetika
• ... hoian meeles, et noorte jalgpall on eelkõige lastele, mitte täiskasvanutele. Noortespordis osalemine on privileeg, mitte õigus.
• ... toetan ja julgustan klubi ja klubi treenereid, kui nad tegelevad minu lapse arendamisega.
• ... hoidun sekkumast klubi sportliku poole arendamise metoodikasse, sest sellega tegelevad oma valdkonna spetsialistid.
• ... eeldan klubilt teadlikku ja vastustusrikast lähenemist minu lapse arengusse – turvaline ja tervislik keskkond, mitmekülgsed treeningud, korrektne treeningvarustus, hooldatud väljak ja abipersonali tugi.
• ... ootan, et minu lapse treener on oma kohustustes järjekindel, pühendunud ning järgib Keila JK treenerite käitumiskoodeksit
• ... mõistan, et olen oma käitumisega eeskujuks lastele ning teistele lapsevanematele ja pealtvaatajatele.
• ... täidan erinevaid klubipoolseid tagasiside küsimustikke ning ankeete, et klubi saaks minult ja teistelt lastevanematelt vajalikku tagasisidet klubi arendamiseks.
• ... püüan pakkuda abi oma lapse noortevõistkonna abistamisel, kui treeneril on abi vaja või ta ise seda küsib – turniiride organiseerimised (ööbimised, piletid jms), transport ja vajadusel filmimised.
• ... õpin tundma klubi töötajaid. Vajadusel küsin abi või annan muredest ja probleemidest teada klubi töötajatele (klubi arenguks on vajalik nii positiivne, kui ka negatiivne tagasiside). Teil, kui lastevanematel, on väga tähtis roll noorte arendamisel ja te olete väga oluliseks koostööpartneriks klubile, et üheskoos noortesporti arendada.
NOORMÄNGIJALT LASTEVANEMATELE JA TREENERITELE:
Kallis lapsevanem / treener, palun:
• Ära süüdista mind, kui ma asju valesti teen või eksin milleski.
• Mulle meeldib jalgpalli mängida – niisiis anna mulle võimalus seda teha ja nautida.
• Luba mul vigu teha nii, et ma ei tunneks ennast rumalana.
• Ära oota, et ma teeksin kohe esimesel korral asju õigesti, kuid kiida mind üritamise eest.
• Ära tee mind maha, kui ma midagi küsin – Sinu vastus võib mul aidata õppida.
• Ära oota, et ma teen kohe mängus neid asju õigesti, mida me just õppisime – võibolla ei ole ma veel selleks valmis.
• Proovi teisi võimalusi minu juhendamiseks, kui tundub, et mul on raskusi õppimisega – ma olen tahteline ja võimeline õppima, kui leiame üheskoos õiged võimalused.
• Vaata mind, kui ma Sinuga räägin – see annab mulle vastuse, et Sa kuulad, mida ma räägin.
• Pea meeles, et ma olen laps, mitte väike täiskasvanu – vahel ma ei mõista, mida Sa öelda tahad. Palun lihtsalt selgita nii, et ma aru saaksin.